2. Viru rattamaratoni 70 km. rada võib tinglikult jagda kaheks. Esimese , 35 km, osa läbivad kõik võistlejad, see on tehniliselt vähenõudlik ja kergesti läbitav ka treenimata huvilisele. Teine osa on füüsiliselt raskem ja tehniliselt nõudlikum.

Stardist sõidetakse esimesed 2 km mööda suusarada, kus esinevad mõned tõusud ja soised lõigud. Rada on lai, ummikuid ega seisakuid ei tohiks ka suure osavõtjate arvu puhul tulla. Peale suhteliselt kiiret ja ohtlikku laskumist suundutakse suusamaastikult põlluteele, 4. km alguses läbitakse väike soine lõik, jupike taluteed ja suundutakse autosõidu ringrajale. Sealt edasi kulgevad kruusa ja metsateed tasasel maastikul, läbitakse Kantküla, Nurkse, Männikvälja, Sae küla ning jõutakse mitmete metsa ja põlluteede kaudu Põlula piisonifarmi juurde. Sealt edasi jupike asfaltteed, seejärel väiksem kruusatee väikese tõusuga ja mööda põlluteed Mõedaku suusarajale. Läbitakse 2 tõusu ja 35 km sõitjad suunduvad finišisse, 70 km sõitjad jätkavad 3 km ulatuses mööda suusa ja jooksuradu, kus mõned tehniliselt keerukamad singlid ja tõusunukid. Mõedaku maastikult eemaldudes sõidetakse mööda põllu ja metsateid valdavalt rahulikul maastikul, kuid esineb singelradu, üks soine lõik, mitmeid sildu ja purdeid, mille ületamine nõuab ettevaatlikkust eriti märja ilma korral. Raja viimased kilomeetrid läbitakse jälle Mõedaku suusa- ja jooksuradadel, kus esineb mitu tõusu kõrguste vahega 35 m, tehnilisi singleid ja raputavaid puujuurikaid.
Rajal esineb mitmeid vaatamisväärsusi: piisonifarm, maaliline Kunda jõgi ja Voore oja, Kõrma kuppelmaastik, suhteliselt haruldane looduslikult säilinud põlismets ja Mõedaku hooldatud suusarajad koos objektide tähistustega.
Pika raja läbimiseks on võitja ajaks arvatud umbes 2 t 40 min. Heade olude korral võimalik, et vähem. Raskusastmelt (tõusude kogusumma) on rada umbes Haanja rattamaratoni rajaga võrreldav, kuid mõnevõrra pikem. Rada on korrastatud sedavõrd, et on läbitav algusest lõpuni ilma rattalt maha tulemata, kuid üks tõus 2 km enne lõppu sunnib ilmselt enamuse rattureist väntamisest loobuma. Rada on väga vaheldusrikas, on püütud vältida maksimaalselt avaliku liikluse häirimist, liiklust ei suleta, mistõttu tuleb teedele väljasõidul ja nende ületamisel jälgida ohutust.
Rajal on 4 joogipunkti, kus pakutakse vett ja spordijooke ning antakse muud abi.
Statistika:
suusarajad reljeefiga maastikul – 11 %, piiratud möödumisvõimalusega singlid – 9 %, kahe jäljega põllu ja metsateed – 35 %, vähekasutatavad kruusateed 28 % , asfaltkattega teed 2 % ja valla kruusateed 15%.
Võrreldes 1. Viru rattamaratoni, mis toimus 2003.a, rajaga on 70 km rada raskem, kuid 35 km rada lihtsam kui tookordsed pikk ja lühem rada.
Rada saab osaliselt linditükikestega tähistatud jaanipäeva paiku, kuid täielikku tähistamist ei ole võimalik enne võistluste eelõhtut garanteerida.

Info: huviklubi Nelson www.nelson.ee peakorraldaja Riho Kokk tel.56689629
rajameister Hillar Valk tel 5227917